Järgmises unenäos ma sisenesin ruumi, kus kohtasin tegelasi, kes meenutasid mulle pikki kaelasid. Nad ütlesid: sa võid küsida ühe küsimuse. Kirjuta see ruumi nurka.

Ja ma teadsin kohe, mida küsida, ma kirjutasin: kust see kurbus tuleb?

Nad küsisid üllatunult, et kas ma ei mäleta, mis mulle eelmises unenäos räägiti. Olin hetke segaduses. Nad küsisid:

miks sa otsustasid küsimuse kirjutada kollase värviga?

Mulle meenus eelmises unenäos mainitud päike ja see , kuidas tahtejõud on nagu päike, kollane.

Nad jätkasid: kui sul on küsimus, on sul olemas vastus. Sinu küsimus sisaldab alati vastust. Kui sa lood ühe, lood sa samaaegselt ka teise.

Sina ise lood miinuse oma küsimusega, et sa ei tea. See saab tekkida ainult koos plussiga, mis on teadmine. Sest kokkuvõttes on kõik neutraalne.

Märkasin kuidas roheline ring, mida eelmises unenäos nägin, oli kasvama läinud. Nüüd meenutas ta juba nagu mingisugust ollust.