00
31. detsembril käsisime Ukuga Vääna-Jõesuus. Käisin ujumas (link)
peale seda ronisime üles Türisalu pangale kus nägin järgmist silti. TRUE LOVE NEVER DIES.+ PILT
Samal ajal, kui hakkasin sildist pilti otsima, hakkas Uku enneolematult niutsuma. See tundus kummaline, sest me käisime alles mõned tunnid tagasi õues. Uku oli järjepidav. Kui vaja minna, siis lähme.
Olin ärritunud, aga samas mõtlesin, et ehk on midagi õues, mis on kuidagi mulle oluline.
Kui Uku muidu kisub mind otsejoones koertepargi suunas, siis seekord ta otsustas üks tänav varem ära keerata. Möödusime Koidu 80 majast ning märkasin, et sinna on vahepeal toodud konteiner. Vaatasin sinna sisse: kuused.
Konteiner ei tundnud otseselt olevat majaga seoses. Ehk oli see sinna toodud kogu Uue Maailma elanike jaoks?
Üks asi, mis aga püüdis pilku oli asjaolu, et aken, mille tagant olin märganud Koidu 80 maja keldris olevat kipspead, oli puhtaks pühitud. Vaatasin sellest läbi, kipspea oli ikka veel samas kohas.
Edasi liikusime siiski koertepargi suunas, jõudnud väravani oli just lahkumas üks meesterahvas, kes mulle mõned kuud tagasi soovitas lugemiseks Olga Tokarczuki Empuusionit. Lubasin selle tellida. Nägime paar päeva hiljem ja
ta uuris, kas juba tellisin. Ei olnud veel siis tellinud, aga siis tellisin. Sain kätte ja seni olen lugenud paar lehekülge.
Koertepargist koju jalutades mõtlesin selle peale, et mida see empuusion üldse tähendab. Kui koju jõudsin ja raamatu kätte võtsin, kutsus raamatu tagumine külg mind lugema, kuigi olin seda juba umbes kuu aega tagasi teinud.
Sealt jäi silma hoopis midagi järgmist- viide Thomas Manni Võlumäele.
31. detsembril käsisime Ukuga Vääna-Jõesuus. Käisin ujumas (link)
peale seda ronisime üles Türisalu pangale kus nägin järgmist silti. TRUE LOVE NEVER DIES.+ PILT
Samal ajal, kui hakkasin sildist pilti otsima, hakkas Uku enneolematult niutsuma. See tundus kummaline, sest me käisime alles mõned tunnid tagasi õues. Uku oli järjepidav. Kui vaja minna, siis lähme.
Olin ärritunud, aga samas mõtlesin, et ehk on midagi õues, mis on kuidagi mulle oluline.
Kui Uku muidu kisub mind otsejoones koertepargi suunas, siis seekord ta otsustas üks tänav varem ära keerata. Möödusime Koidu 80 majast ning märkasin, et sinna on vahepeal toodud konteiner. Vaatasin sinna sisse: kuused.
Konteiner ei tundnud otseselt olevat majaga seoses. Ehk oli see sinna toodud kogu Uue Maailma elanike jaoks?
Üks asi, mis aga püüdis pilku oli asjaolu, et aken, mille tagant olin märganud Koidu 80 maja keldris olevat kipspead, oli puhtaks pühitud. Vaatasin sellest läbi, kipspea oli ikka veel samas kohas.
Edasi liikusime siiski koertepargi suunas, jõudnud väravani oli just lahkumas üks meesterahvas, kes mulle mõned kuud tagasi soovitas lugemiseks Olga Tokarczuki Empuusionit. Lubasin selle tellida. Nägime paar päeva hiljem ja
ta uuris, kas juba tellisin. Ei olnud veel siis tellinud, aga siis tellisin. Sain kätte ja seni olen lugenud paar lehekülge.
Koertepargist koju jalutades mõtlesin selle peale, et mida see empuusion üldse tähendab. Kui koju jõudsin ja raamatu kätte võtsin, kutsus raamatu tagumine külg mind lugema, kuigi olin seda juba umbes kuu aega tagasi teinud.
Sealt jäi silma hoopis midagi järgmist- viide Thomas Manni Võlumäele.
31. detsembril käsisime Ukuga Vääna-Jõesuus. Käisin ujumas (link)
peale seda ronisime üles Türisalu pangale kus nägin järgmist silti. TRUE LOVE NEVER DIES.+ PILT
Samal ajal, kui hakkasin sildist pilti otsima, hakkas Uku enneolematult niutsuma. See tundus kummaline, sest me käisime alles mõned tunnid tagasi õues. Uku oli järjepidav. Kui vaja minna, siis lähme.
Olin ärritunud, aga samas mõtlesin, et ehk on midagi õues, mis on kuidagi mulle oluline.
Kui Uku muidu kisub mind otsejoones koertepargi suunas, siis seekord ta otsustas üks tänav varem ära keerata. Möödusime Koidu 80 majast ning märkasin, et sinna on vahepeal toodud konteiner. Vaatasin sinna sisse: kuused.
Konteiner ei tundnud otseselt olevat majaga seoses. Ehk oli see sinna toodud kogu Uue Maailma elanike jaoks?
Üks asi, mis aga püüdis pilku oli asjaolu, et aken, mille tagant olin märganud Koidu 80 maja keldris olevat kipspead, oli puhtaks pühitud. Vaatasin sellest läbi, kipspea oli ikka veel samas kohas.
Edasi liikusime siiski koertepargi suunas, jõudnud väravani oli just lahkumas üks meesterahvas, kes mulle mõned kuud tagasi soovitas lugemiseks Olga Tokarczuki Empuusionit. Lubasin selle tellida. Nägime paar päeva hiljem ja
ta uuris, kas juba tellisin. Ei olnud veel siis tellinud, aga siis tellisin. Sain kätte ja seni olen lugenud paar lehekülge.
Koertepargist koju jalutades mõtlesin selle peale, et mida see empuusion üldse tähendab. Kui koju jõudsin ja raamatu kätte võtsin, kutsus raamatu tagumine külg mind lugema, kuigi olin seda juba umbes kuu aega tagasi teinud.
Sealt jäi silma hoopis midagi järgmist- viide Thomas Manni Võlumäele.