∞
Mida me siis soovime?
Kõike seda, mis on toetav ja vajalik selleks, et oma loodud maailma sukelduda ja seal ilusasti kõik korda teha. Et poleks neid asju kaasas, mis takistavad ja oleks kõik see kaasas, mis kannustab.
…
Tead
Mis?
Ma pole ammu sellist kergendust tundnud. Kergendust mis tuleneb loobumisest edasi minna, kuskile järgmisesse kohta jõuda.
Imelik tunne jah see, et …aru saada, et…kui väsitav see on, see püüdlus iseennast kinni püüda. Mulle tundub, et see polegi võimalik..et kui ma püüan, siis ma ei saagi kunagi ennast kätte saada, sest kummalisel kombel olen ma iseendast kogu aeg justkui sammu võrra ees.
Võib-olla see ongi nii kuidas see käib. Iseendaga üheks saamine. Mõistmine, et vaid loobudes püüdmisest, loobudes proovimisest järele jõuda saame selle rahu, mida soovime.
Ja siinkohal mõistan ka seda, et püüdmist kui sellist, liikumist ei saaks ju eksisteerida, kui kättesaamine oleks võimalik. Vaid kättesaamatus teeb liikumise võimalikuks. Ja kui loobuda püüdmisest siis ongi järel vaid siinolemine.
Elu paradoks..
Mis?
Et kui ei soovi enam kuskile minna, siis kõik on sinu. Kui oled rahul sellega, kuidas kõik on ja ei näe vajadust kuskile edasi otsima minna. Siis kõik on sinu. Siis sina oledki kõik. Võib-olla see see ongi. See üks-olemine.
Teretulemast koju.
Teretulemast koju.
0
Mida me siis soovime?
Kõike seda, mis on toetav ja vajalik selleks, et oma loodud maailma sukelduda ja seal ilusasti kõik korda teha. Et poleks neid asju kaasas, mis takistavad ja oleks kõik see kaasas, mis kannustab.
…
Tead
Mis?
Ma pole ammu sellist kergendust tundnud. Kergendust mis tuleneb loobumisest edasi minna, kuskile järgmisesse kohta jõuda.
Imelik tunne jah see, et …aru saada, et…kui väsitav see on, see püüdlus iseennast kinni püüda. Mulle tundub, et see polegi võimalik..et kui ma püüan, siis ma ei saagi kunagi ennast kätte saada, sest kummalisel kombel olen ma iseendast kogu aeg justkui sammu võrra ees.
Võib-olla see ongi nii kuidas see käib. Iseendaga üheks saamine. Mõistmine, et vaid loobudes püüdmisest, loobudes proovimisest järele jõuda saame selle rahu, mida soovime.
Ja siinkohal mõistan ka seda, et püüdmist kui sellist, liikumist ei saaks ju eksisteerida, kui kättesaamine oleks võimalik. Vaid kättesaamatus teeb liikumise võimalikuks. Ja kui loobuda püüdmisest siis ongi järel vaid siinolemine.
Elu paradoks..
Mis?
Et kui ei soovi enam kuskile minna, siis kõik on sinu. Kui oled rahul sellega, kuidas kõik on ja ei näe vajadust kuskile edasi otsima minna. Siis kõik on sinu. Siis sina oledki kõik. Võib-olla see see ongi. See üks-olemine.
Teretulemast koju.
Teretulemast koju.
0
Mida me siis soovime?
Kõike seda, mis on toetav ja vajalik selleks, et oma loodud maailma sukelduda ja seal ilusasti kõik korda teha. Et poleks neid asju kaasas, mis takistavad ja oleks kõik see kaasas, mis kannustab.
…
Tead
Mis?
Ma pole ammu sellist kergendust tundnud. Kergendust mis tuleneb loobumisest edasi minna, kuskile järgmisesse kohta jõuda.
Imelik tunne jah see, et …aru saada, et…kui väsitav see on, see püüdlus iseennast kinni püüda. Mulle tundub, et see polegi võimalik..et kui ma püüan, siis ma ei saagi kunagi ennast kätte saada, sest kummalisel kombel olen ma iseendast kogu aeg justkui sammu võrra ees.
Võib-olla see ongi nii kuidas see käib. Iseendaga üheks saamine. Mõistmine, et vaid loobudes püüdmisest, loobudes proovimisest järele jõuda saame selle rahu, mida soovime.
Ja siinkohal mõistan ka seda, et püüdmist kui sellist, liikumist ei saaks ju eksisteerida, kui kättesaamine oleks võimalik. Vaid kättesaamatus teeb liikumise võimalikuks. Ja kui loobuda püüdmisest siis ongi järel vaid siinolemine.
Elu paradoks..
Mis?
Et kui ei soovi enam kuskile minna, siis kõik on sinu. Kui oled rahul sellega, kuidas kõik on ja ei näe vajadust kuskile edasi otsima minna. Siis kõik on sinu. Siis sina oledki kõik. Võib-olla see see ongi. See üks-olemine.
Teretulemast koju.
Teretulemast koju.
0