31.12

😂😂😂 Ilus heinamaa!

Hetkel ma tunnen, et selle pildi suurim õpetus seiseski selles, et aru saada, millal enda plaanile kindlaks jääda ja millal valida vooluga kaasaminemine. Kui ma joonistasin, siis ma nägin, et soov oma algsest plaanist üle astuda oli tugev. Siis tekkiski selline error, et mida see tähendab? Kas ma kuidagi reedan ennast kui ma ei pea kinni algsest plaanist? Kas see tähendab, et ma olen kuidagi nõrk, et annan järgi? Kas see tähendab, et mul pole tahtejõudu? Mulle on jäänud kummitama Marika Agu äärmiselt armas avastus:  “ma taipasin, et oma meelt võib muuta.”

Ma tunnen, et on nii palju häbistamist, kui inimene muudab meelt millegi osas. Ja olen isegi kunagi olnud pahakspanija, a la: kunagi rääkisid küll sellest inimesest halvasti, nüüd olete parimad sõbrad. Et kuidagi justkui on eeldatud, et inimene ei muutu. Seda võetakse nõrkusena, justkui ta ei suuda ära otsusta või räägib endale vastu selle asemel, et näha et vahepeal on olnud mingisugused kogemused, mis on pannud reaalsust ümber hindama või tekitanud laiema perspektiivi millest lähtuvalt on suhtumine, arvamus muutunud.  Ja miks siis ei võiks sellest uuest perspektiivist lähtudes enda otsust muuta? Kas see ei näita hoopis selgroogu, ensekindlust, tahtejõudu?

Kui  ma olen ümberotsustamise hetkel kohal ja teadvustan mis toimub. Olen teadlik sellest, mis oli algne plaan ja olen teadlik sellest, et mul on tunne nüüd katsetada midagi muud ja siis valin selle teise, siis ehk on see just miski, mis näitab tugevust?

See on väga huvitav…et on justkui mingi lüliti millega saab otsustada, kas minna vooluga kaasa või mitte. Ja ilmselt vajab see treenimist, et see lüliti saaks kuidagi puhtalt välja joonistuda, et selle vajutamine oleks alati teadlik. Et see oleks Mina, kes otsustas ümber, mitte poleks olukord hoopis et tahtsin teha ühte asja aga siis KUIDAGI läks nii et välja tuli hoopis midagi muud. Kuidagi viitab sellele, et mingi hetk kaotasin iseenda ja ei teagi, kuidas.

Antud joonistuse puhul mul hakkas lõbus ja ma otsustasin katsetada, et kuhu see välja viib. Läksin teadlikult vooluga kaasa, sest kõik hakkas kuidagi vägagi iseenesest jooksma.

Kui ma selle peenise joonistasin, siis korra kohkusin ja tundsin häbi, siis aga otsustasin seda veel võimendada ja rohkem välja joonistada. Ma ei karda peenist!!! Ma ei karda luua seda, mis soovib tulla.  (Kas see tuli seepärast, et ma pole viimasel ajal trenni teinud?) Ma ei karda enda alateadvust. Vist isegi ütlesin paljuski neid asju välja ja siis kõik jooksis aina kiiremini ja mul oli ühtäkki nii lõbus. Olin pääsenud enda kahtluste vangikongist vabaks. Mul ei olnud enam häbi enda pärast. Võib-olla hakkangi nüüd munne joonistama!! Samas kui trennis end ära maandada, siis need ilmselt ei tiku mu alateadvusest välja kasvama.

Oranz tähistab emotsioone. See on loominguline energia, st seksuaalne energia. Kuna seda mõjutab häbitunne, siis juhul, kui ta on blokeeritud, on oranz hoopis häbitunde värv.