Tere. Mina olen stessileevendusruum
Ei tulnud välja päris nii nagu ma soovisin.
Mida sa siis soovisid?
Ma hakkasin joonistama pehmet keskkonda, mulle tundus, et see võikski olla üleni pehme ja helesinine. Et seal oleks hea olla. Ja kui ma joonistasin, siis ma tundsin seda tunnet mida ma soovin tunda ja suutsin seda edasi kanda. Siis aga pidin korra väljas käima ja kui tagasi tulin, siis oli see tunne vahetunud hoopis sooviga valmis saada. Mitte olla kohal, vaid jõuda kuskile. Ja siis hakkasid need tegelased ilmuma sinna, kõigil mingi oma agenda. Kuigi ma oleks vist soovinud kohta, kus ma saaks pigem omaette olla. Vist on nii, et kui ma joonistan, et valmis saada, siis mingis mõttes tunnen, et olen kaotanud kontrolli selle joonistuse üle. Ja kontollist loobumine ei pruugi iseenesest olla halb, sest kontrolli saab anda ka südamele juhtimiseks. Aga mulle tundub, et kui on soov valmis saada, siis ei võta üle mitte süda vaid alateadvus, see tumedus, mis tahab sealt välja tulla.
Ja kas see on siis halb?
Ei … aga vahel tahaks lihtsalt suuta puhata. Olla siin, ilma et oleks see ärevus, et kõik jookseb eest ära, et pean järgi jooksma ja jõudma kuskile. Soovisin sellise koha luua..aga jah, siis hakkasin kiirustama ja läks nii nagu tihti läheb.
Kui sa soovid, siis sa võid ju seda vaadata nagu ruumi puhastamise protsessi. Et selleks, et sul oleks hea olla kuskil, pead esmalt koristama ja pesema, loobuma sellest, mis pole vajalik?
Jah, ma arvan, et peaks joonistamisega jätkama ja vaatama, et mis saab edasi.
Enne kui pilt su kontrolli alt väljus, mis oli see, mida sa siia teadlikult kujutasid?
Punane nupp. See on nagu… hädaabi nupp. Ja siis tühjus, kuhu saab hüpata ja ära kaduda. Tegin sinna ümber kuldse ääre ka, sest ma usun, et kuld kaitseb ja kui hüpata kuskilt üle ääre, mis on kuldsega üle käidud, siis ma olen kindlasti kaitstud ja midagi halba ei saa minuga juhtuda.
Vaatame edasi?
Tere. Mina olen stessileevendusruum
Ei tulnud välja päris nii nagu ma soovisin.
Mida sa siis soovisid?
Ma hakkasin joonistama pehmet keskkonda, mulle tundus, et see võikski olla üleni pehme ja helesinine. Et seal oleks hea olla. Ja kui ma joonistasin, siis ma tundsin seda tunnet mida ma soovin tunda ja suutsin seda edasi kanda. Siis aga pidin korra väljas käima ja kui tagasi tulin, siis oli see tunne vahetunud hoopis sooviga valmis saada. Mitte olla kohal, vaid jõuda kuskile. Ja siis hakkasid need tegelased ilmuma sinna, kõigil mingi oma agenda. Kuigi ma oleks vist soovinud kohta, kus ma saaks pigem omaette olla. Vist on nii, et kui ma joonistan, et valmis saada, siis mingis mõttes tunnen, et olen kaotanud kontrolli selle joonistuse üle. Ja kontollist loobumine ei pruugi iseenesest olla halb, sest kontrolli saab anda ka südamele juhtimiseks. Aga mulle tundub, et kui on soov valmis saada, siis ei võta üle mitte süda vaid alateadvus, see tumedus, mis tahab sealt välja tulla.
Ja kas see on siis halb?
Ei … aga vahel tahaks lihtsalt suuta puhata. Olla siin, ilma et oleks see ärevus, et kõik jookseb eest ära, et pean järgi jooksma ja jõudma kuskile. Soovisin sellise koha luua..aga jah, siis hakkasin kiirustama ja läks nii nagu tihti läheb.
Kui sa soovid, siis sa võid ju seda vaadata nagu ruumi puhastamise protsessi. Et selleks, et sul oleks hea olla kuskil, pead esmalt koristama ja pesema, loobuma sellest, mis pole vajalik?
Jah, ma arvan, et peaks joonistamisega jätkama ja vaatama, et mis saab edasi.
Enne kui pilt su kontrolli alt väljus, mis oli see, mida sa siia teadlikult kujutasid?
Punane nupp. See on nagu… hädaabi nupp. Ja siis tühjus, kuhu saab hüpata ja ära kaduda. Tegin sinna ümber kuldse ääre ka, sest ma usun, et kuld kaitseb ja kui hüpata kuskilt üle ääre, mis on kuldsega üle käidud, siis ma olen kindlasti kaitstud ja midagi halba ei saa minuga juhtuda.
Vaatame edasi?
Tere. Mina olen stessileevendusruum
Ei tulnud välja päris nii nagu ma soovisin.
Mida sa siis soovisid?
Ma hakkasin joonistama pehmet keskkonda, mulle tundus, et see võikski olla üleni pehme ja helesinine. Et seal oleks hea olla. Ja kui ma joonistasin, siis ma tundsin seda tunnet mida ma soovin tunda ja suutsin seda edasi kanda. Siis aga pidin korra väljas käima ja kui tagasi tulin, siis oli see tunne vahetunud hoopis sooviga valmis saada. Mitte olla kohal, vaid jõuda kuskile. Ja siis hakkasid need tegelased ilmuma sinna, kõigil mingi oma agenda. Kuigi ma oleks vist soovinud kohta, kus ma saaks pigem omaette olla. Vist on nii, et kui ma joonistan, et valmis saada, siis mingis mõttes tunnen, et olen kaotanud kontrolli selle joonistuse üle. Ja kontollist loobumine ei pruugi iseenesest olla halb, sest kontrolli saab anda ka südamele juhtimiseks. Aga mulle tundub, et kui on soov valmis saada, siis ei võta üle mitte süda vaid alateadvus, see tumedus, mis tahab sealt välja tulla.
Ja kas see on siis halb?
Ei … aga vahel tahaks lihtsalt suuta puhata. Olla siin, ilma et oleks see ärevus, et kõik jookseb eest ära, et pean järgi jooksma ja jõudma kuskile. Soovisin sellise koha luua..aga jah, siis hakkasin kiirustama ja läks nii nagu tihti läheb.
Kui sa soovid, siis sa võid ju seda vaadata nagu ruumi puhastamise protsessi. Et selleks, et sul oleks hea olla kuskil, pead esmalt koristama ja pesema, loobuma sellest, mis pole vajalik?
Jah, ma arvan, et peaks joonistamisega jätkama ja vaatama, et mis saab edasi.
Enne kui pilt su kontrolli alt väljus, mis oli see, mida sa siia teadlikult kujutasid?
Punane nupp. See on nagu… hädaabi nupp. Ja siis tühjus, kuhu saab hüpata ja ära kaduda. Tegin sinna ümber kuldse ääre ka, sest ma usun, et kuld kaitseb ja kui hüpata kuskilt üle ääre, mis on kuldsega üle käidud, siis ma olen kindlasti kaitstud ja midagi halba ei saa minuga juhtuda.
Vaatame edasi?