Olen aeg-ajalt tundnud ühte tunnet, mida ma ei ole osanud kunagi kirjeldada. Olen öelnud, et ma ei tea, kuidas mu teos peaks välja nägema, aga ma tean seda tunnet, mida ma sooviks, et see endas kannaks. See on olnud selline müstiline tunne, millel pole olnud visuaali. On olnud selline vaikne teadmine, et kunagi ma saan teada, milline see tunne välja näeb, millega ta kaasas käib. Kunagi jõuan sinna.
Täna hommikul jalutasin koeraga õues. Kell ei olnud veel 7 hommikul ja õues oli hämar. Jalutasime üles mööda Toom-Kuninga tänavat, mööda Prantsuse saatkonnast. Tänav oli suletud ning üles võetud. Ühtäkki tundsin jälle seda tunnet ning mõtlesin, et kuiväga ma tahaks seda tunnet omada, selles olla alati , selles elada, et mu elu olekski selline nagu see tunne, et ma saaks seda käega katsuda.
Kui ma koju jõudsin ja oma mõtetele mõtlesin, siis avastain, et kui kummaline, et ma ju olingi selles tundes, ometigi mõtlesin, et sooviks seda tunnet. Sooviks, et see kestaks, et see oleks osa minu elust. Aga see ju oligi. Esimest korda mõistsin ühtäkki paremini, kuidas seda tunnet kirjeldada. Rahulik, vaikne, aga samas, elektrit täis…justkui iga hetk võib midagi juhtuda. Aga mitte otseselt minuga juhtuda, vaid pigem mu silme ees..et iga hetk võib midagi kummalist juhtuda, mille tunnistaja ma olen. Ja hämarus…et on pimedad nurgad, mida ma ei näe, kust see miski võib välja ilmuda. Et kõik on võimalik, aga samas, et ma olen kaitstud.
Esimest korda mõistsin, et ehk see olengi mina. Mina. Varem ma ei teadnud, millega see tunne kaasas käis, sest ma ei teadnud iseennast.
what does this flower mean?
what a strange question. I have never asked what a flower means or what my dog means. They mean nothing. At the same time, I enjoy them. So much. They mean nothing, but at the same time, they are not meaningless either. I would never say that a flower is meaningless, or that a dog is meaningless because I feel that they are very meaningful. So how strange that something can have no meaning, but at the same time, be very meaningful. Maybe, if they are not meaningless, they are meaningmore. They are beyond meaning.
the mind always wanted to create meaning so it could claim it, say, that was my thought! but when there is no meaning, there is no idea or thought to claim.
but with this loss something new arises
instead of being able to say, this is what I thought, I can now say…this is how I felt. How beautiful is that?
and then maybe another can recognize…I feel it too… and then we are united by a shared feeling and not separated by the “understanding” that someone “came up” with a thought or an idea and someone did not.
I have always been jealous of the leaves. The way they seem to have the best time of their lives on a windy day. okste küljes kinni, kiiguvad nad seal nagu poleks homset päeva. on vaid praegune lõbutsemine. ma peaaegu et kuulen neid hüsteeriliselt naermas kui ma kõrgeid puulatvu vaatan.
2. Olen palju tabanud ennast väljas jalutades ja puulatvadesse pilku heites, et oleks mul ometi võimalik olla siin ja seda vaadet nautida. Aga homse pärast on mure, ei saa jääda vahtima. Isa ootab, et minust saaks keegi, pean kiirustama tagasi koju. Täna hommikul vaatasin uuesti neid puulatvu ja ühtäkki ma teadsin, ma võin puulatvu vaadata ja kõige eest kantakse hoolt. Ma ei pea enam homse pärast muretsema, muretsema, mis saab edasi. Vihm ootas taevas, nii kui koju jõudsin, hakkas sadama. Nii on see viimasel ajal tihti olnud. Mu jooksujalanõud läksid katki ja sain 5 euro eest uued ja palju sobivamad oma käesolevatele vajadustele. Kui kõige eest kantakse hoolt, tunnen lõpuks, et mu keha elab, tunnen oma sõrmede pehmust klaviatuuril, kuidas elu muudkui jookseb neist läbi. Täna mulle vaikne hääl ütles peas: sina vaid naudi, meie hoolitseme kõige eest. Milline õnnistus – võib-olla see ootuseseisund ongi ootus end tunda piisavalt turvaliselt, enne ei saa elama hakata. Muidu on elus pidev ärevus sees. Ma tean, et mul on alati olemas kõik, mida ma vajan, et ma saan ise valida, ise teha kollaazi kogu aeg. Igavene kollaaz. Valida seda, mis tekitab hea tunde. Loobuda sellest, mis enam ei tekita või pole kunagi tekitanudki. Ma saan ise valida oma väärtuse.
Mõtlesin oma vanemate draamale ja see ei ärritanud mind enam.
Luhesin eile isa emaili ja see ei ärritanud mind enam. Las olla. Ma ei vali enam seda.
