Guilt Trip 20

Lapsepõlv

Kuna nüüd oli alateadvusesse salvestunud uskumus, et ma ei saa nagunii hakkama ja olen räpane ja halb laps, siis hakkasingi hullu panema. Muutusini selliseks nagu mulle sisestatud oli. Millalgi hakkas mu keha ka mulle voodrit peale kasvatama, et mind minu enda eest kaitsta. Nii võisin näiteks korduvalt kelguga kuskile vastu puud sõita ilma, et ühtegi konti oleks kunagi murdnud. Paha laps võib teha, mida ta tahab. Sest ma ei saa ju midagi sinna parata, kui ma olen paha ja räpane laps, kes teeb mis tahab! Nagunii saab paha laps pahandada, sest kui paha laps on paha, siis enam heaks ta ei saa. Kiituseid nagunii ei saa, et käitun hästi. Sest kui käitud hästi, siis keegi isegi ei märka seda. Igal juhul oli paha laps olla palju parem, kui olla hea. Olin kõiges kogu aeg süüdi. Magusat süües olin veel eriti võimas ja vahel tõmbasin ennast nii käima, et pea röökimisest valutas. Röökisin, sest elu tundus meeletult ebaõiglane.