See on minu valukamber

Nii palju on kannatusi olnud, mis pole kunagi lahenenud. Nii palju häbi ja süütunnet ja hirmu.

Kõik need kannatused on justkui osakesed prillidele, läbi mille ma maailma näen. Maailm on

ebaõiglane, õnnetus hiilib alati lähedeal. Igaüks võib Sind reeta. Kõigeks tuleb valmis olla.

Ka minul olid kunagi väga head kavatsused ja ma olin nii suure südamega.

Aga mu maailm kukkus kokku. See maailm, mida ma pidasin niivõrd turvaliseks ja sõbralikuks,

see maailm, millele ma tahtsin anda. Ta lõi mulle noa selga. Ja see nuga on mul endiselt seljas.

Sest ma ei oska seda sealt välja võtta. Keegi pole mulle kunagi õpetanud, kuidas oma emotsioonidega

toime tulla, keegi pole öeldnud, et ma võin neid väljendada ja tunda. Soovides väljendada, tunnen, et

olen nõrk. Ma peaks ju hakkama saama, mitte vinguma.

Ja ma kõnnin nuga seljas ja see on valus. Ja ma tean, et iga hetk võib tulla järgmine nuga.

Ma ei suuda maailma näha muudmoodi, kui läbi selle, mis minuga juhtus. Ma ei oska seda maha

raputada.

Kui ma saaksin endast aru, siis ma ütleksin Sulle, et kallis, anna andeks.

Anna andeks, et ma pole olnud sulle toeks nii nagu sa oled seda vajanud.

Anna andeks, et ma ei jaga su väärtusi, sest kuidas ma saakski? Anna andeks, et ma ütlen asju, mis panevad Sind ennast väiksemana tundma.

Anna andeks, et ma sind ei usalda, ei usalda, et sa tead ise paremini, mida sa vajad ja mis on sinu jaoks õige.

Kui mul endal poleks nii suur hirm, siis ma oleks su üle nii õnnelik. Õnnelik, et sa oled leidnud  oma tee.

Anna andeks, et sa ei saa aru sellest, kui palju sa oled kannatanud ja kui palju sa oled enesega tööd teinud. Kui suur asi see on ja kuivõrd

tunnustust väärt.

Anna andeks, et minuga suhtlemise tulmusena sa kukud pikali mitte ei tõuse kõrgemale.

Anna andeks, et ma pole kunagi suutnud leppida sinuga sellisena nagu sa oled.

Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust. Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust kuigi sa oled nii mitmeid kordi üritanud mulle enda väärtust näidata.

Anna andeks mu rünnakud sinu suunal.

Anna andeks, et ma olen su südame murdnud.

Ma armastan Sind.

 

 

 

 

 

 

 

See on minu valukamber

Nii palju on kannatusi olnud, mis pole kunagi lahenenud. Nii palju häbi ja süütunnet ja hirmu.

Kõik need kannatused on justkui osakesed prillidele, läbi mille ma maailma näen. Maailm on

ebaõiglane, õnnetus hiilib alati lähedeal. Igaüks võib Sind reeta. Kõigeks tuleb valmis olla.

Ka minul olid kunagi väga head kavatsused ja ma olin nii suure südamega.

Aga mu maailm kukkus kokku. See maailm, mida ma pidasin niivõrd turvaliseks ja sõbralikuks,

see maailm, millele ma tahtsin anda. Ta lõi mulle noa selga. Ja see nuga on mul endiselt seljas.

Sest ma ei oska seda sealt välja võtta. Keegi pole mulle kunagi õpetanud, kuidas oma emotsioonidega

toime tulla, keegi pole öeldnud, et ma võin neid väljendada ja tunda. Soovides väljendada, tunnen, et

olen nõrk. Ma peaks ju hakkama saama, mitte vinguma.

Ja ma kõnnin nuga seljas ja see on valus. Ja ma tean, et iga hetk võib tulla järgmine nuga.

Ma ei suuda maailma näha muudmoodi, kui läbi selle, mis minuga juhtus. Ma ei oska seda maha

raputada.

Kui ma saaksin endast aru, siis ma ütleksin Sulle, et kallis, anna andeks.

Anna andeks, et ma pole olnud sulle toeks nii nagu sa oled seda vajanud.

Anna andeks, et ma ei jaga su väärtusi, sest kuidas ma saakski? Anna andeks, et ma ütlen asju, mis panevad Sind ennast väiksemana tundma.

Anna andeks, et ma sind ei usalda, ei usalda, et sa tead ise paremini, mida sa vajad ja mis on sinu jaoks õige.

Kui mul endal poleks nii suur hirm, siis ma oleks su üle nii õnnelik. Õnnelik, et sa oled leidnud  oma tee.

Anna andeks, et sa ei saa aru sellest, kui palju sa oled kannatanud ja kui palju sa oled enesega tööd teinud. Kui suur asi see on ja kuivõrd

tunnustust väärt.

Anna andeks, et minuga suhtlemise tulmusena sa kukud pikali mitte ei tõuse kõrgemale.

Anna andeks, et ma pole kunagi suutnud leppida sinuga sellisena nagu sa oled.

Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust. Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust kuigi sa oled nii mitmeid kordi üritanud mulle enda väärtust näidata.

Anna andeks mu rünnakud sinu suunal.

Anna andeks, et ma olen su südame murdnud.

Ma armastan Sind.

 

 

 

 

 

 

 

See on minu valukamber

Nii palju on kannatusi olnud, mis pole kunagi lahenenud. Nii palju häbi ja süütunnet ja hirmu.

Kõik need kannatused on justkui osakesed prillidele, läbi mille ma maailma näen. Maailm on

ebaõiglane, õnnetus hiilib alati lähedeal. Igaüks võib Sind reeta. Kõigeks tuleb valmis olla.

Ka minul olid kunagi väga head kavatsused ja ma olin nii suure südamega.

Aga mu maailm kukkus kokku. See maailm, mida ma pidasin niivõrd turvaliseks ja sõbralikuks,

see maailm, millele ma tahtsin anda. Ta lõi mulle noa selga. Ja see nuga on mul endiselt seljas.

Sest ma ei oska seda sealt välja võtta. Keegi pole mulle kunagi õpetanud, kuidas oma emotsioonidega

toime tulla, keegi pole öeldnud, et ma võin neid väljendada ja tunda. Soovides väljendada, tunnen, et

olen nõrk. Ma peaks ju hakkama saama, mitte vinguma.

Ja ma kõnnin nuga seljas ja see on valus. Ja ma tean, et iga hetk võib tulla järgmine nuga.

Ma ei suuda maailma näha muudmoodi, kui läbi selle, mis minuga juhtus. Ma ei oska seda maha

raputada.

Kui ma saaksin endast aru, siis ma ütleksin Sulle, et kallis, anna andeks.

Anna andeks, et ma pole olnud sulle toeks nii nagu sa oled seda vajanud.

Anna andeks, et ma ei jaga su väärtusi, sest kuidas ma saakski? Anna andeks, et ma ütlen asju, mis panevad Sind ennast väiksemana tundma.

Anna andeks, et ma sind ei usalda, ei usalda, et sa tead ise paremini, mida sa vajad ja mis on sinu jaoks õige.

Kui mul endal poleks nii suur hirm, siis ma oleks su üle nii õnnelik. Õnnelik, et sa oled leidnud  oma tee.

Anna andeks, et sa ei saa aru sellest, kui palju sa oled kannatanud ja kui palju sa oled enesega tööd teinud. Kui suur asi see on ja kuivõrd

tunnustust väärt.

Anna andeks, et minuga suhtlemise tulmusena sa kukud pikali mitte ei tõuse kõrgemale.

Anna andeks, et ma pole kunagi suutnud leppida sinuga sellisena nagu sa oled.

Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust. Anna andeks, et ma ei näe sinus väärtust kuigi sa oled nii mitmeid kordi üritanud mulle enda väärtust näidata.

Anna andeks mu rünnakud sinu suunal.

Anna andeks, et ma olen su südame murdnud.

Ma armastan Sind.