21.12 joonistasin ma selle pildi.

Selle pildi joonistamise eesmärgiks oli joonistada suur ja karvane koer, kelle alt läbi minnes minu suhe alkoholiga lõppeb.

Joonistada oli esialgu raske, sest ma polnud varem endateada pohmas peaga kunagi joonistanud kuna pidasin potentsiaalset tulemust oma hapra ja rumala seisundi tõttu väärtusetuks.

Sel korral ma muutsin oma suhtumist, kuskil kuklas oli teadmine, et selleks, et mu eesmärk saaks täituda, pean ma selle joonistusega ehk siis iseendaga sellises seisundis täielikult leppima. Joonistama olenemata süütundest.

Mõistsin, et olukorra õppetund seisnes selles, et leppida iseendaga olenemata olukorrast.

Sellise suhtumisega nägin kuidas joonistus muutus minu jaoks aina armastusväärsemaks kuni selleni välja, et tunnen, et see on seni üks mu lemmikutest.

 

7 päeva hiljem näen seal Koljati purustatud laupa.

7 aastat tagasi algas minu võitlus alkoholist loobumisega. Kuigi ma jõin sellest ajast saati pigem harva, oli mul kindel soov täielikult loobuda. Et tarbimine oleks valik, et mul oleks alati pidevalt tahtejõudu, et seda mitte valida. Tihtipeale mulle aga tundus, et mitte mina ei valinud tarbida, vaid alkohol valis mind. See oli nii palju tugevam minust. See oli kogu aeg igal pool.