Enne kui me hakkame sellest pildist rääkima. Ma soovin öelda, et ma tunnen ennast nii stressis, mitte niivõrd isegi selle asukoha leidmise tõttu, vaid rohkem koera haige käpa pärast ja seetõttu, et on töökohustused, mis vajavad tähelepanu ja siis mure selle Olypuse kaamera pärast, et äkki sellest tuleb mingi jama. Ühesõnaga, korraks nagu tundus, et kõik on nii pekkis. Siis aga sain aru, et see negatiivsus kuidagi liialt tõmbab endale tähelepanu. Umbes, et “mõtle kõige osas üle ja kannata,” samas ma ju tean, et tegelikult on nii palju seda, mis on hästi ja see jääb tähelepanuta, sest pole selline needy ja tähelepanunäljas nagu HALBBBad asjad. Sellest lähtuvalt ma mõtlesin, et mul on vaja luua tasakaaluks  ruum, kuhu ma hakkan koguma neid hetki või juhtumeid või kogemusi, mille suhtes mul nüüdsest mõnendist tekib kõrgendatud tänutunne. Koht teadvustamaks kõike seda, mis on hästi. Ma ei oska kohe paremat nime välja mõelda, olgu see siis nt “Tänulikkuse ruum” 

Hakkas juba palju kergem juba selle ruumi loomise tõttu. Umbes 10 minutit peale selle loomist sain meilile kirja politseist. Olen kaks korda kiirust ületanud, ühel korral 9km/h ja teisel 3km/h.

Miinus 60 EUR kokku. Palun, raha, kas sa võiks tulla minuni ja mitte ära minna? Olen valmis.

Raha: OK