Käisin EMOS- ei tundunud õige koht

Käisin Lastehaiglas ei tundunud,

Käisin apteegis, seal oli peaaegu minu nimega õli.

Kõndisin järgmise teadaoleva Euroapteegi (seega rohelise risti) suunas ja olin parasjagu Linnavalitsuse juures, niiet sain vabaduseristi vaatama jääda.

Arutlesin oma peas selle üle, et kas see on rohelist värvi või mitte ja muidugi, niikui ma olin veidi ristile tähelepanu pööranud, tervitas mind teadmine, mida ma edasi pean tegema.

Guugeldama: roheline rist.

Roheline rist, selgus et oli Eesti Loomakaitseliidu teenetemärk, mida anti kolmes järgus.

Edasi uurides leidsin, et Eesti Looduskaitse Selts asub aadressil Koidula 80. Mind tervitas ettekujutus oma töödest kuskil ELS-i fuajees ning ma sammusin leitud aadressi suunas.

Kohale jõudes olin õnnelik, sest antud maja on varemgi mu tähelepanu köitunud. Hetkel meenutas küll rohkem kummituselossi kui mõnda looduskaitsega tegelevat seltsi..aga ehk on ajad sellised?…

Helistasin siis netist leitud numbrile ning neiu, kes vastu võttis, ütles, et ELS pidi juba mitu aastat tagasi sealt ära kolima. Ta oli väga sõbralik ja avatud, kurtis uue töökoha asukoha üle. Mainis, et oli proovinud korduvalt Google Mapsist eemaldada seda asukoha pinni, aga edutult. Võib-olla see tahtis minu ära oodata? Rääkisime veel pikalt telefonis enne kui ära panime.

Seisin seal siis pimedas ja mõtlesin, kas minna keldriaknast sisse vaatama või mitte. Majaesine oli meeltult mudane.