Lapsepõlv.

Paha lapsest sai tema täiskasvanud versiooni seeme. Palju loomingulist pahandust oli tehtud, kuna pahaks lapseks olemine tegi selle võimalikuks. Kuna paha laps oli saanud palju ringi uudistada ja tal oli suur huvi maailma ja võimalike koerustükkide suhtes, siis maailm armastas teda vastu ka. Halb oli olla, aga armastus ja uudishimu maailma suhtes oli kuidagi sellest hoolimata alati olemas.

Sealjuures ei sisaldanud paha lapse seeme erilist tahtejõudu ega arusaama sellest, misasi on struktuur, kuidas elus omal käel hakkama saada. Sest pahal lapsel oli alati olnud kodu, kuhu õhtu lõpuks minna ja ei pidanud muretsema lapsena sellise asja pärast.

→